покупка подержанного автомобиля

Kasutatud auto ost nõuab hoolikat ettevalmistust ja põhjalikku kontrolli.

Kasutatud auto, nagu iga muu kasutuses olnud asja puhul ei või teada, kui hoolitsevalt sellega on ümber käidud. Saab ainult üksikasjalikult kontrollida auto praegust seisukorda ja müüja tausta ning koostada selgesõnalise ostu-müügilepingu, mis aitab tulevikus probleeme vältida.

Üldiselt kehtib kasutatud auto ostmisel kuldreegel: kui miski paistab liiga hea, et olla tõsi, polegi see tavaliselt tõsi. Liiga madal hind, väga väike läbisõit või defektide täielik puudumine annavad mõista, et ilmtingimata on vaja erilist tähelepanu pöörata auto ajaloole ja seisukorrale.

Kontrolli auto tausta

Kasutatud autot ostes on väga oluline kontrollida selle tausta. Alustada võib internetist: näiteks kui auto on juba Eestis ringi sõitnud, saab selle kohta infot VIN-koodi ja registreerimismärgi järgi Transpordiameti kodulehelt sõiduki taustakontrolli jaotisest ning teha liikluskahjude kontrolli päringut Eesti Liikluskindlustuse Fondi kodulehel.

Kui auto on toodud välismaalt, tasub võimaluse korral tutvuda selle ostudokumentidega ja välisriigi registreerimistunnistusega. Abiks võivad olla ka Google’i otsing VIN-koodi järgi, päring teenindus- ja remondiajaloo kohta autotootja esindusest ning päring selle riigi maanteeregistrist, kus auto varem asus. 

Loe foorumeid ja leia automargi tüüpilised probleemid 

Kõige usaldusväärsem moodus kasutatud auto praegust tehnilist seisukorda välja selgitada on lasta seda põhjalikult kontrollida autotootja esinduses. Tõenäoliselt räägitakse seal ka valitud mudeli tüüpilistest probleemidest, lisaks saab kohe teada tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks tehtavate kulutuste suuruse.

Teine võimalus on kontrollida auto tehnilist seisukorda: see on lihtsam, kiirem ja odavam variant, kuid ei pruugi olla nii üksikasjalik kui ülevaatus autotootja esinduses. Proovisõitu võiks kindlasti teha suhteliselt pikal distantsil.

Kontrolli müüja tausta

Kasutatud auto ost võib olla riskantne üritus, seega on vaja kindlasti kontrollida müüja tausta. Tähtis on veenduda, et kui hiljem tekib probleeme, on müüja valmis ja suuteline need lahendama. 

Uuri, kas autot müüb juriidiline või eraisik

Juriidilise isiku kohta leiab teavet e-Krediidiinfo veebisaidilt ja äriregistrist, samuti otsingumootoreid kasutades. Kindlasti tasub kontrollida infot ka ettevõtte omanike kohta.

Eraisiku kohta peaks otsima andmeid otsingumootoritest, foorumitest ja sotsvõrgustikest, samuti igasugustest registritest.

Autot müüva isiku väljaselgitamine on vajalik kohe alguses. Hiljem, kui tehing on juba dokumentide vormistamise etapis, tuleks kindlasti üle kontrollida, kas lepingu teine ​​pool on ikka sama isik, keda oli algselt näidatud müüjana ja kelle kohta infot sai otsitud.

Kasutatud auto ost garantiiga

Kui on plaan ainult mõne aasta vanune auto soetada, võib sellele veel tehasegarantii kehtida. See tuleks kindlasti välja uurida – sellisel juhul peab autol olema kõigi reeglite järgi täidetud hooldusraamat ja elektrooniline hooldusajalugu autotootja esinduse andmebaasis. Kui neid pole, on müüja väited kehtiva tehasegarantii kohta kahtlased.

Mõned kasutatud autode müüjad pakuvad oma garantiid, kuid ka sel juhul peab olema ettevaatlik ja välja selgitama, mida see garantii sisaldab. Tavaliselt ei ole automüüjate garantii võrreldav tehasegarantiiga. Reeglina annavad müüjad garantii mootorile ja käigukastile, kuid nad ei kiirusta seda laiendama hõlpsasti kuluvale ja purunevale vedrustusele. 

Tegelikult ei ole kasutatud auto müüjal kohustust garantiid anda, aga kui ta seda teeb, on see hea märk. Kui müüja annab vabatahtlikult garantii, tuleks kindlasti välja uurida, mis tingimustel see kehtib ja kes on kohustatud garantiiremonti tegema.

Hilisemad pretensioonid: kõik sõltub lepingust

Kasutatud auto ostmisel on väga oluline, et ostu-müügilepingus oleks kirjas võimalikult palju üksikasju. Siin on toodud näiteks lepingu kõige tähtsamad punktid: 

– auto ostja ja müüja andmed (nimi, ID- või registrikood, elukoht, kontaktandmed);

– osalemine liiklusõnnetuses;

– auto läbisõit;

– olulisemate detailide vahetus (mootor, käigukast);

– olemas olnud ja lisatud täiendused;

– garantiitingimused.

Lepingusse tuleks kirja panna võimalikult palju infot, et pretensioonide korral oleks võimalik lepingu alusel nõuda kahju hüvitamist või auto tagastada.

зимняя резина talverehvid

Talverehvid. Kuidas valida ja osta talverehve. Talverehvide testid. Kasulikud soovitused.

Meie riigis ei ole üleminek talverehvidele autojuhtide jaoks esialgu veel kohustuslik, küll aga on see väga soovitatav. Ja üha rohkem ja rohkem autosõpru hakkab sellest aru saama ning igaüks, kes selle protseduuri tähtsust mõistab, puutub kokku talverehvide valimise vaevadega, loeb läbi hulga teste ja valib kümnete pakkumiste seast välja selle ühe. Ehk aitavad need nõuanded teil talverehvide markidest paremini sotti saada ning kergendavad teie kannatusi ja kahtlusi rehvide valimisel.

1. Vahetada tuleb kõik neli rehvi (või ratast). Mõned arvavad, et piisab ainult 2 rehvi vahetamisest vedaval teljel, üritades nii pisut kokku hoida. See on väga ohtlik eksiarvamus! Kuna rataste pidurdusomadused on sel juhul erinevad, põhjustab see pidurdusteekonna olulise pikenemise, mis on kehva haardumisega talvisel teel, eriti aga kiilasjääl topeltohtlik. Seepärast tuleb vahetada kõik 4 rehvi. Kui te ikkagi ei saa endale 4 talverehvi lubada, vaid ainult 2, tuleb need paigaldada tagaratastele, olenemata sellest, kas auto on esi- või tagaveoline.

2. Kas valida naastudega või naastudeta talverehvid? Selleks, et selles selgust saada, tuletame meelde, milleks naastud rehvi paigaldatakse. Eks ikka õhukese jääkooriku või kinnisõidetud lume purustamiseks. Nagu teada, ei puhastata Skandinaavias, kus talverehvidele üleminek on kohustuslik, teid asfaldini ega kasteta kemikaalidega, vaid puhastatakse nagu ikka, see, mis teele jääb, puistatakse aga üle peene graniidipuruga, mis kevadel koristatakse. Sellistes tingimustes (kinnisõidetud lumi või jää teedel) parandavad naastud oluliselt rehvi haardumist teega. Puhtal külmal asfaldil (nagu Moskvas ja teistes suurlinnades) on naastudest vähe kasu. Nii et kas panna naastud või mitte, otsustage ise lähtuvalt sellest, millistel teedel te rohkem sõidate. Kui linnas, ei pea teie talverehvidel tingimata naaste olema. Paljudes riikides, kus on küll külmad, aga lumeta talved, on naastude kasutamine asfaldil üldse keelatud.

3. Talverehvid ei tohi olla suuremad kui tavapärased ja nende mõõtu peaks isegi püüdma ühe suuruse võrra vähendada. Vahel loodab autoomanik autole suuremaid rattaid alla pannes muuta selle maastur-bigfoot´iks. Tegelikult on kõik hoopis vastupidi. Suuremad rattad – raskem juhtida ja seda on tunda isegi rooli hüdrovõimendiga autode puhul. Ka roolimehhanismi osad (vardad, latid, roolivarraste otsad jne) kuluvad rohkem. Kokkuvõttes on auto juhitavus talvetingimustes halvem. Suurema diameetri tõttu väheneb rataste pöördemoment. Suur ratas on raskem ja suurendab auto vedrustamata massi. Talvel konarlikel teedel sõites suureneb märkimisväärselt vedrustuse liikumisulatus. Kui rattad on tavalistest suuremad, on võimalik, et need käivad vastu rattakoopaid ja viga saavad nii auto kere kui rattad. 

Seepärast on eelistatav tavalise suurusega talverehv või -1.

4. Sisuliselt seisneb talverehvide olemus selles, et need on valmistatud spetsiaalsest kummist ja need on elastsemad kui suve- või lamellrehvid. See võimaldab neil pakasega pehmemaks jääda ning säilitada nii lööke neelavad omadused kui tekitada hea haarduvuse teekattega. Lisaks sellele on talverehvi muster palju jämedam kui suverehvil. Talverehve valides valige endale sobivamad. Kui sõidate suurema osa ajast asfaltteedel, valige peenema turvisemustriga rehvid, neil on kõval teekattel väiksem veeretakistus ja kütusekulu ei suurene. Kui teile aga meeldib lumistel avarustel kihutada, valige jämedama ja hõredama mustriga rehvid (nagu Belarusi traktoril) – need ei ummistu nii kiiresti lumega.

5. Võtke arvesse, et talvel tuleb rehvirõhku mõõta sagedamini kui suvel. Esiteks langeb temperatuuri langedes õhurõhk rehvides väga tõsiselt, mõnikord lausa 0,2–0,3 atmosfääri võrra. Teiseks talvel rehvid praktiliselt ei soojene ja rõhk neis sõidu ajal ei tõuse. Valesti pumbatud rehvidega on aga ohtlik sõita nii turvalisuse seisukohast kui seetõttu, et rehvid hakkavad külgedelt ülemäära kuluma.

6. Milline bränd ja mark valida? Turg dikteerib oma tingimused ja iga tuntud tootja, kes talverehve toodab, teeb seda reeglina kvaliteetselt. Seetõttu tuntud brändide vahel tegelikult suurt vahet pole. Need on kõik enam-vähem ühtviisi head (või kehvad). Erinevus on ainult nüanssides. Mõned käituvad paremini külmal asfaldil, mõned jääl, mõned ​​lumel… Isegi kui loete tõe väljaselgitamiseks läbi 100 internetifoorumit, ei leia te seda ikkagi, kuna igal juhil on oma sõidustiil, oma auto, oma sõidutingimused. Seepärast ärge piinake ennast ja teisi küsimusega «milised ma peaksin ostma». Kuni te vähemalt ühte komplekti pole ostnud, te talve- ja suverehvidel vahet ei näe. Enne teise komplekti ostmist puudub teil võrdlusmoment.

7. Talverehve ostes ostke ühtlasi ka komplekt velgesid, kas või kõige odavamaid. Sellega säästate rehvitöökodasid rehvide pidevast velgedelt mahavõtmisest, et neile teised paigaldada, rehve aga iga-aastastest kannatustest. Ja ka rataste «suvi-talv-suvi» ümbertõstmine võtab teil märksa vähem aega.

8. Talverehvide valiku üle lõplikuks otsustamiseks avage mitme rehvidega kaupleva e-poe leht ja valige teile sobivad rehvimõõdud. Koostage tabel, kus lisaks kõigile võimalikele talverehvide variantidele hinnake ka selliseid parameetreid nagu brändi populaarsus, hind, rehvide erinevad näitajad (selles aitavad teid foorumipostitused), turvisemuster (asfalt, pori, lumi, jää…), naastude olemasolu ja kõik muu, mida peate oluliseks. Tabelisse plusse ja miinuseid märkides või punkte jagades «raalite» üsna ruttu välja endale sobivaima variandi.

Maanteeamet

Maanteeamet: Sõiduki registreerimine Eestis

Sõiduki registreerimine

Liikluses kasutatav sõiduk tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist (üldjuhul pärast sõiduki riiki sissetoomist või tollivormistamist). Sõiduk registreeritakse pärast registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimist, kui see vastab nõuetele. Koos sõidukiga kantakse registrisse ka sõidukiga seotud isikute (omanikud, kasutajad) andmed.

Sõiduk registreeritakse eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või elamisõiguse saanud füüsilise isiku või Eesti äriregistris registreeritud juriidilise isiku või välismaa äriühingu filiaali nimele. Juhul, kui sõiduki omanik ei ole eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või elamisõiguse saanud füüsiline isik ega Eestis registreeritud juriidiline isik, tuleb nimetatud nõuetele vastav isik tema esindajana registrisse kanda vastutava kasutajana.

Kui lisaks omanikule soovitakse registrisse kanda ka sõiduki vastutavat kasutajat, tuleb registreerimistoimingu taotlejal lisaks muudele nõutavatele dokumentidele (vt allpool) esitada ka andmed kasutus- või liisingulepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu kohta, mille alusel sõidukit kasutatakse. See nõue kehtib nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele ühesuguselt. Üldjuhul peab sõiduki vastutav kasutaja enda liiklusregistrisse kandmiseks andma nõusoleku. Krediidi- või finantseerimisasutuse (nt liisinguettevõtted) puhul vastavat nõusolekut eeldatakse ja seda eraldi esitada ei ole vaja.

Sõiduk registreeritakse üldjuhul ühe isiku nimele. Kui sõidukil on mitu omanikku, kantakse registrisse kaasomanikena kõik omanikud ning vastutava kasutajana nende poolt määratud üks kaasomanik. Registreerimistunnistusele märgitakse omanik ja vastutav kasutaja ning märkuste lahtrisse tehakse märge „kaasomand“.

Sõiduki registreerimisel tuleb esitada järgmised dokumendid:

taotlus sõiduki registreerimiseks;
sõiduki seaduslikku omandamist tõendavad dokumendid;
taotluse esitaja isikut tõendav dokument;
volikiri, kui toimingut taotleb sõiduki omaniku esindaja;
uue sõiduki korral valmistaja poolt väljastatud tüübivastavuse tunnistus (EC-Certificate of Conformity ehk CoC);
kasutatud sõiduki korral sõiduki päritoluriigi kehtiv registreerimistunnistus, kaheosalise registreerimistunnistuse korral selle mõlemad osad;
sõiduki sisseveol väljastpoolt Euroopa Liitu tollivormistuse lõpetamist tõendavad dokumendid;
ekspertiisiakt ümberehitatud või üksikkorras valmistatud sõiduki korral;
vanasõiduki nõuetele vastavust tõendav akt vanasõiduki registreerimisel;
siseriikliku tüübivastavuse tunnistus Eestis valmistatud sõiduki registreerimisel;
muud õigusaktides sätestatud dokumendid.

Üksikkorras oma tarbeks valmistatud sõiduki registreerimiseks on vajalikud järgmised dokumendid:

taotlus sõiduki registreerimiseks;
ekspertiisiakt, mis tõendab sõiduki vastavust kehtivatele nõuetele;
Maanteeameti tehnoosakonna otsus sõiduki registreerimiseks;
sõiduki põhiosade ja materjalide seaduslikku omandamist tõendavad dokumendid;
tüübivastavuse tunnistus.
Sõiduki registreerimise eest tuleb tasuda riigilõiv.

Maanteeametil on õigus kontrollida esitatud andmete õigsust enne registrikande tegemist, sh kontrollida andmeid välisriigi registreerimistunnistuse väljaandnud asutusest.

Juhul, kui sõidukile on eelnevalt väljastatud transiitmärgid, tuleb need sõiduki registreerimisel üle anda Maanteeameti teenindusbüroole.

Maanteeamet keeldub sõiduki registreerimisest, kui:

esitatud ei ole registreerimiseks vajalikke dokumente või andmeid;
sõiduk ei vasta kehtivatele nõuetele;
sõiduk on koostatud varuosadest;
sõiduk on hävimise tõttu või nõuetekohase lammutustõendi alusel registrist kustutatud;
muul seaduses sätestatud alusel.
Maanteeameti teenindusbüroo väljastab registreeritud sõiduki omanikule või tema esindajale registreerimismärgi(d) ja registreerimistunnistuse.

технический осмотр Tehnoülevaatus

Tehnoülevaatus: käimise kord muutub

Tehnoülevaatus

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal saatis kooskõlastamisele liiklusseaduse eelnõu, millega muudetakse tehnoülevaatuse korda paindlikumaks.

Liiklusseaduse eelnõuga muudetakse sõidukite korralisele, korduvale ja erakorralisele tehnoülevaatusele esitamise korda ning vabastatakse ainult väikesaartel kasutatavad sõidukid tehnoülevaatuse kohustusest.

Eelnõuga võimaldatakse sõidukit, millel esineb tehnoülevaatusel väiksemaid puudusi, kasutada veel kuni kaks kuud tingimusel, et sõidukil ei esine ohtlikke puudusi ning sellega ei teostata kommertsvedusid. Kui praegu kehtiva seaduse kohaselt tohib tehnoülevaatust mitteläbinud sõidukiga sõita vaid remondi- või parkimiskohta või ülevaatuspunkti, siis muudatuse tulemusel antakse sõiduki remontimiseks aega kuni kaks kuud ning tavapäraseid sõite võib samal ajal jätkata.

See lubab sõiduki kasutajatel leida sobiv remonditöökoda või tellida vajalikke varuosi ilma, et oleks vaja väiksemate puuduste korral kohe sõiduki igapäevasest kasutamisest loobuda. Samuti võimaldatakse sõiduki kasutajal, kelle sõiduk on suunatud erakorralisele ülevaatusele, kasutada sõidukit liikluses kuni kolmkümmend päeva, kuid seda vaid juhul, kui sõiduk on liiklemiseks ohutu.

Esitamise kord

Muutub ka sõiduautode tehnoülevaatusele esitamise kord. Praegu kehtiva korra kohaselt tuleb sõiduauto esitada tehnoülevaatusele lähtuvalt sõiduki registreerimismärgi viimasest numbrist. Tuues sõiduki mõne kuu varem ülevaatusele, kehtib ülevaatus ikkagi kuni registreerimismärgi viimase numbriga määratud kuuni. Märtsikuu on number 1, november on 9 ning detsembrile viitab numbrimärgil 0.

Uue korra järgi saab sõidukiomanik ise valida, millal ta soovib sõiduki ülevaatusele esitada ja ülevaatuse perioodi hakatakse arvama esitamise kuust. See muudab ülevaatusele mineku mugavamaks neile, kes on ostnud sõiduki välisriigist. Välisriigist ostes peab autole ülevaatuse tegema registreerides ning numbrimärgi põhimõtte järgi võib juhtuda, et tuleb mõne kuu pärast uuesti minna.

Mugavam on ka neil, kes autot näiteks talvel ei kasuta, aga kehtiva korra kohaselt peaks sõiduki tehnoülevaatuseks esitama talvekuudel. Alla kümne aasta vanused sõiduautod tuleb ka edaspidi esitada ülevaatusele iga kahe aasta järel ja üle kümne aasta vanused sõidukid igal aastal. Oma ülevaatuse kehtivust on võimalik mugavalt vaadata maanteeameti kodulehelt.

Tehnoülevaatuse kohustusest vabastatakse sõidukid, mida kasutatakse üksnes Eesti väikesaartel. Kehtestatud tehnonõuetele peab sõiduk aga endiselt vastama ning politseil on õigus seda kontrollida. Liiklustihedus väikesaartel on väga madal, mistõttu on risk õnnetusse sattuda sõiduki tehnilise seisukorra puuduste tõttu märksa madalam kui tihedamalt asustatud piirkondades.

Samuti on väikesaartel oluliselt madalamad liikumiskiirused. Kuna väikesaartel puuduvad tehnoülevaatuspunktid, on väikesaartel sõidukite kontrollimine ka reaalsuses raskendatud. Liikudes tehnoülevaatuseta sõidukiga mandrile või suursaartele, tuleb aga esmajärgus külastada tehnoülevaatuspunkti.

Majandusministeerium töötas eelnõu välja koostöös Eesti Tehnoülevaatajate Liidu ja maanteeametiga.

Ülevaatajate seisukoht

Tehnoülevaatus.ee omaniku Andres Peerna sõnul on üle tüki aja tegu mõistlike ettepanekutega Eesti karistuslembelises ja ülereguleeritud ühiskonnakorralduses. «Peaks vähendama ka sõidukiomaniku stressi. Praeguse korra puhul on sõiduki ülevaatus nagu koolieksam, kus kardetakse põrumist,» ütles ta. «Paljudel juhtudel võivad esineda mõned nõuetele mittevastavused, mis tuleb küll likvideerida lähiajal, kuid ei nõua kohe sõiduki liikluskõlbmatuks tunnistamist.»

Peerna sõnul on esitamise aeg praktikas aktuaalne olnud neile, kes soovivad sõidukiga Eestist lahkuda pikemaks ajaks, kuid ülevaatuseni on rohkem kui kolm kuud. «Uue korra kohaselt saab sõiduki ülevaatusele esitada endale sobival ajal, ülevaatuse kehtivuse aega arvutatakse esitamisest,» selgitas ta.

tehnoulevaatus техосмотр Tehnoülevaatus

Tehnoülevaatus

Tehnoülevaatus

Maanteeliikluse tihenemine ning sellest tulenevad ohud ja saaste suurenemine toovad kaasa tõsiseid ohutusprobleeme.

Vale seadistus ja ebapiisav hooldus kahjustab lisaks mootorile ka keskkonda, põhjustades suuremat saastet ja kütusekulu. Tehnonõuetele mittevastav sõiduk suurendab maanteeliikluses juhtuvate õnnetuste tõenäosust.

Tehnoseisundi kontrollimise eesmärk on sõiduki liiklusele ohutu ja loodushoidliku tehnoseisundi tagamine. Lisaks sõiduki registreerimistunnistuse andmete õigsuse tagamine ning liiklusregistri andmete täpsustamine.

Ülevaatuse liikideks on:

korraline ülevaatus;
korduvülevaatus;
erakorraline ülevaatus;
väikesaare ülevaatus ja​
eriliigiline ülevaatus, mis jaguneb omakorda:
– kiirabisõiduki ülevaatus;

– õppesõiduki ülevaatus;

– eksamisõiduki ülevaatus;

– taksoülevaatus;

– ohtlike veoste (ADR) veoks mõeldud sõiduki ülevaatus;

– CEMT-sõiduki ülevaatus.

Ülevaatuse sisu ja liikide täpsema kirjelduse kohta loe majandus ja kommunikatsiooniministri määrusest nr 77 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord”.

Ülevaatusele esitatavad sõidukid

Mootorsõidukid, mis peavad olema läbinud korralise perioodilise ülevaatuse:

sõiduautod ja kaubikud (M1, N1 kategooria sõidukid)
veoautod (N2, N3 kategooria sõidukid)
bussid (M2, M3 kategooria sõidukid)
haagised (O1, O2, O3, O4 kategooria sõidukid)
mootorrattad (L3e, L4e, L5e, L7e kategooria sõidukid)
traktorid, liikurmasinad ja nende haagised
Korralisele perioodilisele ülevaatusele ei pea esitama:

mopeede (L1e, L2e kategooria sõidukid)
kerge neliratas (L6e kategooria sõidukid)
maastikusõidukeid nt ATV, mootorsaan (MS1, MS2 kategooria sõidukid)
põllumajanduslikke liikurmasinaid (registreerimistunnistusel märkus “põllumajanduslik liikurmasin”)
Sõiduki omanik või vastutav kasutaja peab tagama sõiduki vastavuse kehtestatud tehnonõuetele.

Ülevaatuse rahvusvaheline tunnistus

Ülevaatuse rahvusvaheline tunnistus on ülevaatuse kehtivust tõendav dokument, mida väljastatakse rahvusvahelises liikluses osalevale N2, N3, M2, M3, O3 ja O4 kategooria sõidukile täismassiga üle 3500 kg ning mida tunnustatakse ja nõutakse 13. novembri 1997. a Viinis koostatud „Ratassõidukite korralistele tehnoülevaatustele ühtsete nõuete kehtestamise ja selliste ülevaatuste vastastikuse tunnustamise kokkuleppega” ühinenud riikides, milleks on Albaania, Bulgaaria, Holland, Moldova, Rumeenia, Soome, Ukraina, Ungari, Valgevene ja Venemaa.

Ülevaatusel kohustuslikule kontrollimisele kuuluvate osade, seadmete, sõlmede ja varustuse loetelu on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega nr 77 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord”.

Sõiduki tehnoseisund peab olema vastavuses määruse “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” nõuetega.