Talverehvid. Kuidas valida ja osta talverehve. Talverehvide testid. Kasulikud soovitused.
Meie riigis ei ole üleminek talverehvidele autojuhtide jaoks esialgu veel kohustuslik, küll aga on see väga soovitatav. Ja üha rohkem ja rohkem autosõpru hakkab sellest aru saama ning igaüks, kes selle protseduuri tähtsust mõistab, puutub kokku talverehvide valimise vaevadega, loeb läbi hulga teste ja valib kümnete pakkumiste seast välja selle ühe. Ehk aitavad need nõuanded teil talverehvide markidest paremini sotti saada ning kergendavad teie kannatusi ja kahtlusi rehvide valimisel.
1. Vahetada tuleb kõik neli rehvi (või ratast). Mõned arvavad, et piisab ainult 2 rehvi vahetamisest vedaval teljel, üritades nii pisut kokku hoida. See on väga ohtlik eksiarvamus! Kuna rataste pidurdusomadused on sel juhul erinevad, põhjustab see pidurdusteekonna olulise pikenemise, mis on kehva haardumisega talvisel teel, eriti aga kiilasjääl topeltohtlik. Seepärast tuleb vahetada kõik 4 rehvi. Kui te ikkagi ei saa endale 4 talverehvi lubada, vaid ainult 2, tuleb need paigaldada tagaratastele, olenemata sellest, kas auto on esi- või tagaveoline.
2. Kas valida naastudega või naastudeta talverehvid? Selleks, et selles selgust saada, tuletame meelde, milleks naastud rehvi paigaldatakse. Eks ikka õhukese jääkooriku või kinnisõidetud lume purustamiseks. Nagu teada, ei puhastata Skandinaavias, kus talverehvidele üleminek on kohustuslik, teid asfaldini ega kasteta kemikaalidega, vaid puhastatakse nagu ikka, see, mis teele jääb, puistatakse aga üle peene graniidipuruga, mis kevadel koristatakse. Sellistes tingimustes (kinnisõidetud lumi või jää teedel) parandavad naastud oluliselt rehvi haardumist teega. Puhtal külmal asfaldil (nagu Moskvas ja teistes suurlinnades) on naastudest vähe kasu. Nii et kas panna naastud või mitte, otsustage ise lähtuvalt sellest, millistel teedel te rohkem sõidate. Kui linnas, ei pea teie talverehvidel tingimata naaste olema. Paljudes riikides, kus on küll külmad, aga lumeta talved, on naastude kasutamine asfaldil üldse keelatud.
3. Talverehvid ei tohi olla suuremad kui tavapärased ja nende mõõtu peaks isegi püüdma ühe suuruse võrra vähendada. Vahel loodab autoomanik autole suuremaid rattaid alla pannes muuta selle maastur-bigfoot´iks. Tegelikult on kõik hoopis vastupidi. Suuremad rattad – raskem juhtida ja seda on tunda isegi rooli hüdrovõimendiga autode puhul. Ka roolimehhanismi osad (vardad, latid, roolivarraste otsad jne) kuluvad rohkem. Kokkuvõttes on auto juhitavus talvetingimustes halvem. Suurema diameetri tõttu väheneb rataste pöördemoment. Suur ratas on raskem ja suurendab auto vedrustamata massi. Talvel konarlikel teedel sõites suureneb märkimisväärselt vedrustuse liikumisulatus. Kui rattad on tavalistest suuremad, on võimalik, et need käivad vastu rattakoopaid ja viga saavad nii auto kere kui rattad.
Seepärast on eelistatav tavalise suurusega talverehv või -1.
4. Sisuliselt seisneb talverehvide olemus selles, et need on valmistatud spetsiaalsest kummist ja need on elastsemad kui suve- või lamellrehvid. See võimaldab neil pakasega pehmemaks jääda ning säilitada nii lööke neelavad omadused kui tekitada hea haarduvuse teekattega. Lisaks sellele on talverehvi muster palju jämedam kui suverehvil. Talverehve valides valige endale sobivamad. Kui sõidate suurema osa ajast asfaltteedel, valige peenema turvisemustriga rehvid, neil on kõval teekattel väiksem veeretakistus ja kütusekulu ei suurene. Kui teile aga meeldib lumistel avarustel kihutada, valige jämedama ja hõredama mustriga rehvid (nagu Belarusi traktoril) – need ei ummistu nii kiiresti lumega.
5. Võtke arvesse, et talvel tuleb rehvirõhku mõõta sagedamini kui suvel. Esiteks langeb temperatuuri langedes õhurõhk rehvides väga tõsiselt, mõnikord lausa 0,2–0,3 atmosfääri võrra. Teiseks talvel rehvid praktiliselt ei soojene ja rõhk neis sõidu ajal ei tõuse. Valesti pumbatud rehvidega on aga ohtlik sõita nii turvalisuse seisukohast kui seetõttu, et rehvid hakkavad külgedelt ülemäära kuluma.
6. Milline bränd ja mark valida? Turg dikteerib oma tingimused ja iga tuntud tootja, kes talverehve toodab, teeb seda reeglina kvaliteetselt. Seetõttu tuntud brändide vahel tegelikult suurt vahet pole. Need on kõik enam-vähem ühtviisi head (või kehvad). Erinevus on ainult nüanssides. Mõned käituvad paremini külmal asfaldil, mõned jääl, mõned lumel… Isegi kui loete tõe väljaselgitamiseks läbi 100 internetifoorumit, ei leia te seda ikkagi, kuna igal juhil on oma sõidustiil, oma auto, oma sõidutingimused. Seepärast ärge piinake ennast ja teisi küsimusega «milised ma peaksin ostma». Kuni te vähemalt ühte komplekti pole ostnud, te talve- ja suverehvidel vahet ei näe. Enne teise komplekti ostmist puudub teil võrdlusmoment.
7. Talverehve ostes ostke ühtlasi ka komplekt velgesid, kas või kõige odavamaid. Sellega säästate rehvitöökodasid rehvide pidevast velgedelt mahavõtmisest, et neile teised paigaldada, rehve aga iga-aastastest kannatustest. Ja ka rataste «suvi-talv-suvi» ümbertõstmine võtab teil märksa vähem aega.
8. Talverehvide valiku üle lõplikuks otsustamiseks avage mitme rehvidega kaupleva e-poe leht ja valige teile sobivad rehvimõõdud. Koostage tabel, kus lisaks kõigile võimalikele talverehvide variantidele hinnake ka selliseid parameetreid nagu brändi populaarsus, hind, rehvide erinevad näitajad (selles aitavad teid foorumipostitused), turvisemuster (asfalt, pori, lumi, jää…), naastude olemasolu ja kõik muu, mida peate oluliseks. Tabelisse plusse ja miinuseid märkides või punkte jagades «raalite» üsna ruttu välja endale sobivaima variandi.
